Eventus iha 2021 (Setembru-Dezembru)

2022/3/24
Asinatura Troka Notas ho PAM hodi Apoiu Seguransa Ai-han Emerjensia iha Timor-Leste
Serimónia Asinatura Projeitu Airoportu
Serimónia Asinatura ba 4◦ Lote husi Projetu JDS
JMOD/JGSDF Partisipa iha Exerciziu Hari Hamutuk 2021 (EX-HH 21)
Entrega Ekipamentus Korenti-Malirin husi Governu Japaun no UNICEF ba Ministeriu Saude
9/17/2021
JAPAUN no UNICEF aumenta kapasidade korenti-malirin ba vascinas COVID-19

 Iha loron 17 fulan Setembru, Governu JAPAUN no UNICEF entrega ona ekipamentus korenti-malirin, inklui sala malirin 4, estabilizador voltage 5, etiketas ba monitorizasaun temperature 500 no laptop 20 hodi aselera implantasaun vascinas iha Timor-Leste.
 Iha serimónia ne'e, Embaixador Japaun, Masami KINEFUCHI hateten katak,"Ekipamentus hirak ne'e sei utiliza iha armazen rejionais sira no sei ajuda lori vascinas hirak ne'e to'o ba povu sira nia liman ho seguru iha Timor-Leste laran tomak."
 Ida ne'e ba dala uluk katak korenti-malirin nia fasilidade armazenamentu ba vascina disponivel iha armazen rejionais sira no ida ne'e sei halais liu tan distribuisaun vascinas iha área rural sira.
Japaun oferese dadaun asistensia ho montante milhaun 16 resin dolares amerikanuba medidas sira kontra COVID-19 no mos oferese ona vascina Astra-Zeneca ne'ebe mak produs no lori mai diretamente husi Japaun hamutuk doze 168,000.

9/18/2021
Konkursu Leitura Japones iha Mirai-Sat iha Tilomar, Suai
 Iha loron Sabadu, 18 Setembru, 2021, hala’o ona Konkursu Leitura Japones iha Mirai-Sat, Tilomar iha Suai ho apoiu husi Embaixada Japaun nian iha Timor-Leste no Fundasaun Japaun. Kompetidores sira kompete iha lee letra Japones iha Hiragana, Katakana no Kanji.

9 /9-21/2021
Ministeriu Defeza Japaun no Forsa Autodefeza Terrestre Japaun (JMOD/JGSDF) partisipa iha Exerciziu Hari Hamutuk 2021 (EX-HH 21)
 Membru Ministeriu Defeza Japaun (JMOD) no Forsa Autodefeza Terrestre Japaun nian (JGSDF) nain sanulu resin hitu (17) partisipa iha EX-HH 21, exerciziu konjunta ho forsa sira husi Nasaun Estadus Unidus Amerika, Australia, Nova Zelandia no Timor-Leste husi loron 9 too loron 21 Setembru. Durante exerciziu ida nee, sira sei fo kapasitasaun ba F-FDTL iha areas peskiza, manutensaun ba ekipamentu boot no manutensaun veikulu. Hafoin exerciziu nee, ekipa nee sei nafatin hela iha Timor-Leste too loron 14 Outobru atu fornese formasaun adisional iha areas sira temin iha leten.
 JGSDF fornese ona asistensia kapasitasaun F-FDTL iha areas asistensia umanitária no alíviu dezastre desde tinan 2012, no liuhusi partisipasaun iha EX-HH desde 2015. Iha tinan kotuk, JMOD/JGSDF la konsege atende EX-HH tanba iha restrisaun tanba Covid-19.
 "Hau hakarak estende hau nia agradesimentu sinseru ba Tenente General Lere Anan Timur ba resepsaun kaloroza durante konferensia imprensa realiza iha loron3 Setembru. Hau haksolok tebes katak ekipa Japoneze sira bele servisu besik liu ho F-FDTL no parseiru pasifiku sira, Estadus Unidus Amerika, Australia, no Nova Zelanda dala ida tan iha tinan ida nee," Embaixador Masami Kinefuchi hateten.

9/21/2021
Japaun oferese milhaun 3 dolares amerikanu liu husi PAM hodi apoiu seguransa ai-han emerjensia iha Timor-Leste
 Iha loron 21 fulan Setembru, Governu Japaun asina ona troka notas ida ho PAM iha ne’ebe Japaun oferese milhaun 3 dolares amerikanu hodi fornese suprimentus ai-han emerjensia no apoiu tékniku ba povu hirak ne’ebe mak afetadu husi pendemia COVID-19 no inundasaun foin lalais ne’e. Kontribuisaun ida ne’e mai iha tempu krusial ida, tamba pandemia COVID-19 no inundasaun foin lalais ne’e halo pior liutan lakunas ne’ebe existe ona iha seguransa ai-han no nutrisaun.
 Iha serimónia ne’e, Embaixador Japaun nian, Masami KINEFUCHI hateten katak “Garantia ai-han ne’ebe mak sufisiente ba ema hotu-hotu no elimina mal-nutrisaun mak responsabilidade prinsipal husi kualker governu. Enkorajadu tebes katak Governu Timor-Leste foti dadaun medidas sérias hodi hasoru agenda ida ne’e liu husi polítika ida hanesan “Planu Asaun Nasional Konsolidadu no Seguransa Ai-Han”, no “Planu Asaun Zero Hamlaha”. Ha’u ho laran tomak espera katak asistensia foun ne’e sei kontribui ba polítika hirak ne’e no hadi’ak povu ninia bem-estar.
 Desde Japaun sai uma-nain ba primeira reuniaun doadores ba Timor-Leste iha 1999 iha Tokyo, Japaun sai ona hanesan parseiru desenvolvimentu boot ida ba Timor-Leste durante tinan 20 resin.




 
Kondolensia ba Falesimentu Saudozu Ma'Huno Builerek Karathayano
Levantamentus husi Ekipa Espesialistas Japoneses ba Kontramedidas Inundasaun (c) JICA Timor-
9/25/2021
JENESYS: Interkambiu virtual Ensinu Sekundarion entre Alumni JENESYS Timor-Leste

9/28/2021
Mensagem Kondolensia ba Falesimentu Saudozu Ma'Huno Builerek Karathayano

 Lori povu Japaun nia naran, Embaixador Masami Kinefuchi hato'o ninia kondolensia profunda ba povu Timor-Leste no mos familia enlutada ba falesimentu Saudozu Ma'Huno Builerek Karathayano, Heroi Boot Timor-Leste nian, ne'ebe mak funu hamutuk ho povu iha luta ba restaurasaun independensia Timor-Leste nian. Ami nia neon hamutuk ho povu Timor-Leste no familia enlutada iha momentu triste ida ne'e.

10/1/2021
Japaun fornese fundu gratuitu milhaun $44 ba Konstrusaun Terminal Aeroportu Internasional Presidente Nicolau Lobato

 "Ohin loron mak loron ida ne'ebe ita hotu-hotu hein: loron akordu internasional nian ba projetu Aeroportu Internasional Presidente Nicolau Lobato." Embaixador Japaun nian ba Timor-Leste, Sr. Masami Kinefuchi hateten, "Tinan 20 ikus ne'e sai nu'udar periodu rekonstrusaun ida depois restaurasaun independensia, ha'u espera katak Timor-Leste sei halo tinan 20 tuir mai sai hanesan faze kresimentu foun ida, lori desenvolvimentu ekonómiku no sosial ne'ebe dinâmiku liu, alimentadu husi projetu aeroportuáriu ida ne'e."

10/6/2021
Ekipa espesialistas Japoneses ba ‘’Pós Situação no Levantamentu Kolheta Dadus ba Kontramedidas Inundasaun’’
 
Bolsa Estudu MEXT – Research Students 2021
Sessaun Relatoriu husi Estudantes JDS
10/7/2021
Seminar On-Line JENESYS nian kona ba Peskas

 Iha loron 7 fulan Outubru, seminar on-line JENESYS kona ba peskas realiza ona ba administradores governamentais iha Indonesia no Timor-Leste, no ofisiais 23 husi Ministériu Agrikultura no Peskas no JICA Timor-Leste mak partisipa ona iha seminariu ida ne’e.   Palestra kona ba “Promosaun Exportasaun Japaun nian ba Valor Korenti Hahan Tasi no Peskas iha Japaun”, no partisipantes barak ba ativamente husu perguntas durante sessaun P&R.

10/ 14/2021
Partida Estudante Bolsa Estudu MEXT – Research Students 2021

 Iha Kinta-feira, loron 14 fulan Outubru, 2021; estudante Timor Oan nain tolu ne'ebe hanesan benefisiariu ba bolsa estudu Governu Japaun nian (MEXT), aranka ba Japaun.
 Estudante nain tolu ne'e tuir lolos aranka ona ba Japaun iha fulan Setembru, maibe sira nia viagem tenke adia tamba COVID-19.   Estudante nain rua sei kontinua sira nia estudu iha nivel pos-graduasaun nian iha Universidade Nagoya no ida seluk iha Universidade Kyoto. Mai ita hotu deseju bom susessu ba sira nia estudu iha Japaun!

11/26/ 2021
Sessaun Relatoriu husi Estudantes JDS

11/ 29/ 2021
Seminariu Online JENESYS kona ba Redusaun Risku Dezastre

 Iha loron Segunda, 29 Novembru, 2021; Embaixada Japaun nian iha Timor-Leste organiza ona Seminariu Online ida kona ba Redusaun Risku Dezastre nu’udar parte ida husi programa JENESYS 2021 nian.
 
Komemorasaun Loron Siência Mundial UNESCO nian ba Dame no Dezenvolvimentu 2021
Serimónia Inaugurasaun ba Uma Sentru Saúde Maternal Guisarudu
12/1/2021
“Serimónia Asinatura ba 4◦ Lote husi Projetu Human Resources Development Scholarship (JDS)”

 Iha loron 1 fulan Dezembru, 2021, serimónia asinatura ida ba Projetu Human Resources Development Scholarship (JDS) ne’ebe finansia husi Governu Japaun hala’o ona iha Ministériu Negosius Estranjeirus no Koperasaun.
 Embaixador KINEFUCHI hateten katak, “Desenvolvimentu Rekursu Humanu mak xave ba harií nasaun nian. Japaun oferese programa bolsa estudu barak ba povu Timor-Leste no ema nain 2000 resin mak ba estuda ona iha Japaun, balu kurtu-prazu, balu longu-prazu. Programa JDS ne’ebe mak foin kria ne’e sei fo oportunidade ba ofisiais foinsa’e sira hodi prepara sira sai lideransa inestimáveis ba futuru nasaun ida ne’e nian.”

12/2/2021
Komemorasaun Loron Siência Mundial UNESCO nian ba Dame no Dezenvolvimentu 2021

 Adjuntu Chefe Misaun, Sr. HIRASHIMA Shusaku atende ona komemorasaun Loron Mundial Siência UNESCO ba Dame no Desenvolvimentu ne’ebe organiza husi Komisaun Nasional Timor-Leste nian ba UNESCO iha INFORDEPE.

12/9/2021
Formasaun Letra Braille ba Ema ho Defisiénsia Matan

12/17/2021
Serimónia inaugurasaun ba Uma Sentru Saúde Maternal Guisarudu

 Serimónia inaugurasaun ba Uma Sentru Saúde Maternal Guisarudu hala’o ona iha área Guisarudu, Suco Fatobolo, Sub-Distritu Hatolia B, Munisipiu Ermera iha loron 17 fulan Dezembru, 2021. Governu Japaun oferese fundu ho montante mais ou menus milaun 1.5 dolares Amerikanu (US$1.5 milaun) ba “Melloramentu Saúde Reprodutiva, Maternal, Neonatal no Infantil (RMNCH) iha Munisípiu Ermera” no ONG Japones Frontline nudar implementador ba projetu ne’e. Projetu refere implementa ho objetivu atu hasa’e asesu ba atendimentu ho kualidade aas ba servisu RMNCH no atu hadiak saúde maternal no infantil iha Munisípiu Ermera.   Liu husi projetu ho durasaun tinan tolu ne’e, ba etapa primeiru, Frontline konstrui ona Uma Maternidade iha Sentru Saúde Guisarudu.
 Uma Sentru Saúde Maternal ne’e inaugura husi Sr. KINEFUCHI Masami, Embaixador Japaun nian ba Timor-Leste, no S.E. Sr. Marcelo Amaral, Director General, Ministerio de Saúde. Eventu ne’e mos hetan prezensa husi Sr. Eusébio Salsinha, Prezidente Autoridade Munisípiu Ermera, nomos Sr. Antonio de Deus Fatima, Diretor Servisu Saúde Distrital Ermera.
 
Seminariu Nasional STAE Ba Preparasaun Eleisaun Prezidensial 2022
Ro Berlin Ramelau hateke husi leten
12/7/2021
Rezumu Resultadu Simeira 2021 kona-ba Nutrisaun ba Kresimentu (N4G) (Sesaun Nivel Altu)

 Iha loron 7 fulan Dezembru, hala’o ona Sesaun Nivel Altu ba Simeira kona-ba Nutrisaun ba Kresimentu (N4G) Toquio 2021. Governu Japaun nudar anfitrião ka uma-na’in ba Simeira ne’e konvoka konferênsia internasional ne’e ho formatu híbridu hodi kombina partisipasaun fiziku husi partisipantes domestiku no partisipasaun virtual liu vídeo ka online husi partisipantes estranjeirus.
 Iha sesaun abertura ba loron primeiru Simeira ne’e, S.E. Sr. Taur Matan Ruak, Primeiru Ministru Timor-Leste, partisipa iha konferênsia internasional ne’e hodi hato’o diskursu liuhosi vídeo, hamutuk ho Presidente República Democrática do Congo, S.E. Sr. Felix Anotine Tshisekedi Tshilombo, Primeiru Ministru República Popular de Bangladesh, S.E. Sr. Sheikh Hasina no reprezentante sira seluk husi organizasoens internasional.

12/21/2021
Parabéns ba chegada Ró-Ahi Berlin Ramelau!

 Iha loron 21 fulan Dezembru, Embaixador Japaun nian ba Timor-Leste, Sr. KINEFUCHI hamutuk ho Primeiru Ministru, Ministru Transportes no Komunikasoins, no VIP sira seluk, inklui sidadaun Timorense lubun ida selebra serimónia de entrega ró-ahi Berlin Ramelau.
 Embaixador hateten, "Ida-ne'e momentu boot ida ba povu Timor-Leste tomak. Ida-ne'e mós momentu espesial ba Japaun no povu Japonês sira! Terminal Ferry Portu Dili no Terminal Ferry Portu Oecusse konstrui ho ajudu subvensaun Japonês nian, no ami kontenti tebes hodi haree fasilidade sira-ne'e halo papél signifikante liu tan hodi tula povu no sasan entre Dili, Atauro no Oecusse.   Ha'u fiar katak ró-ahi foun ne'e simu husi ema barak husi país ne'e, espesialmente husi sidadaun sira hela iha Atauro no Oecusse".
 Japaun fornese ona asistênsia kontinuu ba dezenvolvimentu Timor-Leste nia portu sira komesa husi reabilitasaun Portu Dili hafoin konflitu iha tinan 2000. Asistênsia ne’e inklui harii tantu infraestrutura no kapasidade rekursu úmanu APORTIL nian. Montante asistênsia Japonês nian ba konstrusaun terminal ferry sira ne’e serka de millaun 10 dolares Amerikanu iha Oecusse no serka de millaun 20 dolares Amerikanu iha Dili. Ho chegada ferry foun ne’e, espera katak fasilidade sira-ne’e bele utiliza ho másimu ba dezenvolvimentu rejiaun sira ne’e no ba benefísiu povu Timor-Leste tomak.

12/24/2021
Seminariu Nasional STAE Ba Preparasaun Eleisaun Prezidensial 2022

12/24/2021
Asina Karta Akordu hodi aselera melhoramentu mídia nacional iha Timor-Leste