Japaun Anunsia Asisténsia Foun ba Projetu 5 hodi Benefísia Diretamente Povu iha Munisípiu 6
2022/3/25


Dili, 25 Marsu 2022-Embaixada Japaun anunsia ninia asisténsia ba projetu foun 5 ne’ebé sei benefísia povu komunidade sira iha Munisipiu 6. Projetu sira ne’e mak konstrusaun edifísiu eskola 2 no postu saude 2, no fornesimentu kareta bombeiros 3. Ajudus sira ne’e fornese liu husi eskema Japaun nian “Projetu Fundu Asisténsia ba Seguransa Umana iha Nivel Baze (GGP)”.
GGP mak entre eskema sira ne’ebé Japaun fó tulun ba Timor-Leste. GGP nia objetivu mak atu fó benefísiu direitamente ba povu komunidade liuliu iha área remota sira. Japaun implementa ona ho susesu projetu hamutuk 127 liu husi eskema ida ne’e durante tinan 20 resin iha país tomak.
Ohin lokraik ida ne’e, asinatura kontratu entre Masami KINEFUCHI, Embaixador Japaun ba Timor-Leste no reprezentante ONG no autoridade sira iha Embaixada Japaun ne’ebé mak sei implementa kada projetu sira refere. Serimónia asinatura ne’e partisipa husi S.E. Sr. Armindo Maia, Ministru Edukasaun, S.E. Sr. Bonifácio Mau Coli dos Reis, Vise Ministru Saude, S.E. Sr. Joaquim José Gusmão dos Reis Martins, Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl, reprezentante husi Munisipiu sira, ofisiál governu lokál no reprezentante husi organizasaun benefisiáriu sira.
GGP mak entre eskema sira ne’ebé Japaun fó tulun ba Timor-Leste. GGP nia objetivu mak atu fó benefísiu direitamente ba povu komunidade liuliu iha área remota sira. Japaun implementa ona ho susesu projetu hamutuk 127 liu husi eskema ida ne’e durante tinan 20 resin iha país tomak.
Ohin lokraik ida ne’e, asinatura kontratu entre Masami KINEFUCHI, Embaixador Japaun ba Timor-Leste no reprezentante ONG no autoridade sira iha Embaixada Japaun ne’ebé mak sei implementa kada projetu sira refere. Serimónia asinatura ne’e partisipa husi S.E. Sr. Armindo Maia, Ministru Edukasaun, S.E. Sr. Bonifácio Mau Coli dos Reis, Vise Ministru Saude, S.E. Sr. Joaquim José Gusmão dos Reis Martins, Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl, reprezentante husi Munisipiu sira, ofisiál governu lokál no reprezentante husi organizasaun benefisiáriu sira.

Montante totál husi projetu foun 5 ne’e mak $ 461,226 no sei implementa husi MAHON (konstrusaun edifísiu eskola iha Molop, Bobonaro), FUNDAMOR (konstrusaun edifísiu eskola iha Serelau, Lautem), HADEZTA (konstrusaun edifísiu klínika iha Balibar, Dili), FTM (konstrusaun edifísiu klínika iha Uaimori, Viqueque), no Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl (kareta bombeirus uzadus nian ne’ebé hetan ajudu husi Japaun atu reutiliza iha Covalima no Baucau)
Embaixador KINEFUCHI iha ninia diskursu iha serimónia ne’e hateten: “Tinan ida ne’e marka tinan 20 aniversariu restaurasaun independensia Timor-Leste nian nomós tinan 20 aniversariu husi relasaun formal entre Japaun no Timor-Leste.
Hateke fila fali ba kotuk, hafoin referendum iha tinan 1999, Japaun konvoka konferénsia doadores internasionál dahuluk nian iha Tokyo, ho inisiativa atu apela ba ajudus internasionál nian hodi suporta Timor-Leste. Hahu kedas iha momentu ne’eba, Japaun kontinuamente suporta konstrusaun nasaun país ne’e iha setór konstrusaaun infraestruturas, dezenvolvimentu rekursu umanu no melloramentu servisu sosiais. ・・・Ami ajuda ona projetus eskala boot barak ho finansiamentu tokon nulu dólares. Maibe ami mós fiar importánsia husi projetus eskala kiik sira ne’ebé bele benefísia direitamente ema komunidade sira liliu iha área remotas. Durante ne'e, ami kompleta ona projetu maizoumenus 200 iha teritoriu tomak, no projetu 127 entre sira ne’e mak ami bolu projetu GGP. Projetu 5 ne’ebé ita asina ohin loron mak adisaun ikus nian ba kategoria GGP ida ne’e.”
Depois de serimónia asinatura, partisipantes hotu atende resepsaun ida iha rezidensia Embaixador nian, hodi selebra tinan 20 aniversariu husi susesu projetus GGP ne’ebé implementa ona durante tinan 20 resin husi relasaun formal entre nasaun rua ne’e.
Embaixador KINEFUCHI iha ninia diskursu iha serimónia ne’e hateten: “Tinan ida ne’e marka tinan 20 aniversariu restaurasaun independensia Timor-Leste nian nomós tinan 20 aniversariu husi relasaun formal entre Japaun no Timor-Leste.
Hateke fila fali ba kotuk, hafoin referendum iha tinan 1999, Japaun konvoka konferénsia doadores internasionál dahuluk nian iha Tokyo, ho inisiativa atu apela ba ajudus internasionál nian hodi suporta Timor-Leste. Hahu kedas iha momentu ne’eba, Japaun kontinuamente suporta konstrusaun nasaun país ne’e iha setór konstrusaaun infraestruturas, dezenvolvimentu rekursu umanu no melloramentu servisu sosiais. ・・・Ami ajuda ona projetus eskala boot barak ho finansiamentu tokon nulu dólares. Maibe ami mós fiar importánsia husi projetus eskala kiik sira ne’ebé bele benefísia direitamente ema komunidade sira liliu iha área remotas. Durante ne'e, ami kompleta ona projetu maizoumenus 200 iha teritoriu tomak, no projetu 127 entre sira ne’e mak ami bolu projetu GGP. Projetu 5 ne’ebé ita asina ohin loron mak adisaun ikus nian ba kategoria GGP ida ne’e.”
Depois de serimónia asinatura, partisipantes hotu atende resepsaun ida iha rezidensia Embaixador nian, hodi selebra tinan 20 aniversariu husi susesu projetus GGP ne’ebé implementa ona durante tinan 20 resin husi relasaun formal entre nasaun rua ne’e.