Governu Japaun ho UNICEF asina akordu parseria millaun 3 hodi apoia programa nutrisaun iha Timor-Leste

2022/3/2
Sr. Masami Kinefuchi, Embaxador Japaun ba Timor-Leste
Sr. Bilal Durrani, Reprezentate País UNICEF ba Timor-Leste
     Dili, 2 Marsu 2022 – Governu Japaun no Fundus Nasoins Unidas ba Labaraik (UNICEF sigla Inglés) asina ona akordu parseria Dolar Amerikanu millaun 3 hodi apoia programa nutrisaun iha Timor-Leste ba periudu tinan rua liu (2022 no 2023). Parseria ne’e sei rezolve malnutrisaun maternal no infantil, inklui raes-badak, todan la too no defisiensia mikronutriente sira. Programa ne’e sei foka ba promosaun pratika nutrisaun diak sira ba labarik sira (husi konsepsaun too fulan 24), adodesente no inan sira, tratamentu ba labarik sira sofre hela ho malnutrisaun grave, reforsa sistema nasional no rede komunitaria no ajuda hakfilak nivel nutrisaun aas entre labarik sira tinan lima mai kraik iha país ne’e. intervensaun espesifika sira sei implementa iha Munisipiu Covalima, Lauten, Liquiça no Manufahi no RAEOA Oecusse.  
 
     “Ami halo progresu sira hodi hakfilak tendensia negativu balun husi malnutrisaun iha Timor-Leste, inklui raes-badak, no avansu sira ba diresaun loos agora, agradese ba ita nia servisu ho UNICEF no parseiru sira seluk. Maibe ita presiza halo buat barak hodi aselera progresu sira atu rezolve malnutrisaun durante periudu kritiku liu iha labarik sira nia moris, antes sira kompleta tian rua, no garante katak sira sobrevive, labela raes-badak no todan la too, no sira prontu ba eskola no aprendizajen vida naruk,” dehan Sua Exelensia Dra. Odete Maria Freitas Belo, Ministra Saúde. “Kontribuisaun sira hanesan jenerozu finansiamentu husi Governu Japaun sei ajuda ita koletivamente mellora estatutu nutrisaun infantil, inan no adolesente sira.”
 
     Raes-badak tu’un ona husi pursentu 50,2 ba pursentu 47,1, ekuantu todan la too reduz ona husi pursentu 11 ba pursentu 8,6 entre tinan 2013 no 2020.
 
     Maske nune’e, malnutrisaun, partikularmente malnutrisaun maternal no infantil, kontinua sai kontribuidor singular boot ba mate premature no defisiensia iha Timor-Leste. Ho kuaze labarik ida husi labarik nain-rua raes-badak (pursentu 47 husi labarik sira tinan lima mai kraik), Timor-Leste iha taxa raes-badak aas-liu dahaat iha mundu ho taxa dobru liu media global no prevalensia raes-badak aas-liu datolu iha rejiaun Azia Pasifiku Leste. 
 
     Sua Exelensia, Primeiru Ministru Taur Matan Ruak, Republika Demokratika Timor-Leste halo apelu planu asaun nasional konsolidadu multisetor úniku, komun, orsadu, mensuravel ba nutrisaun no seguransa alimentar (CNAP-NFS sigla Inglés) atu aliña parseiru sira servisu koletivamente hodi alkansa ODS2, no meta sira Maternal Infantil no labarik. Planu Estratejiku Nasional Nutrisaun Setor Saúde nian (NHSNSP sigla Inglés), lidera husi Ministeriu Saúde sai hanesan baze ba CNAP-NFS (sigla Inglés).
 
     “Kuaze pursentu 80 husi ema-nia kakutak dezenvolve iha tinan rua, no wainhira raes-badak no todan la too la rezolve kedas iha tinan rua dahuluk iha labarik nia moris, ne’e atraza liu ona,” dehan Sr. Bilal Durrani Reprezentante País UNICEF ba Timor-Leste. “Labarik sira ne’ebe mak sofre malnutrisaun iha probalidade atu mate duke sira-nia otas ho nutrisaun diak. Sira ne’ebe sobrevive moris ho risku husi raes-badak no todan la too – no hasoru defisiensia mudansa moris iha sira-nia nutrient esensial sira. Malnutrisaun ba labarik afeta dezenvolvimentu kognitivu no fíziku, fó inpaktu negativamente ba labarik-nia edukasaun no perspetiva sira enpregu-nian.”
 
     Barreira prinsipal sira atu hadiak nutrisaun inklui pratika sira fó han bebé no labarik mak la adekuadu, koñesimentu insufisente kona-ba nutrisaun maternal, moras infansia sira, kuran asesu ba bee moos, saneamentu no ijiene.

     “Iha ámbitu projetu, Melloramentu Nutrisaun iha Timor-Leste, Japaun ho UNICEF sei apoia Governu Timor-Leste nia esforsu sira atu aselera redusaun husi prioridade malnutrisaun sira no kontribui ba redusaun raes-badak, todan la too no krekas too tinan 2023 nia rohan ba labarik sira fulan 0-23. Esforsu sira mós sei halo atu hadiak kobertura suplementasaun nutriente entre feto adolesente sira liu husi pakote intervensaun impkaktu nutrisaun aas iha fasilidade saude sira no eskola sira no mellora intervensaun nutrisional sira ba inan sira. Projetu ne’e sei ajuda trata labarik 11.962 sira mak sofre hela ho malnutrisaun grave, fornese akonsellamentu mikronutriente ba inan isin-rua 12.000, fornese suplementu mikronutriente ba adolesente 20.000 no apoiu intervensaun nutrisaun sira seluk.
 
     “Japaun sai uma-nain ba Simeira Nutrisaun Internasional tinan kotuk, no ami impresionadu ho kompromisu forte asumidu husi Sua Exelensia Primeiru Ministru Taur Matan Ruak hodi mellora situasaun nutrisaun iha Timor-Leste iha nia deskursu iha sesaun abertura. Japaun kontinua apoia Timor-Leste nia esforsu sira hodi hadiak polulasaun-nia estatutu nutrisional. Hodi Governu Japaun nia naran, hau kontente atu asina kontratu foun ho UNICEF asistensia Dolar Amerikanu millaun 3 ba programa nutrisaun, alende asistensia seluk husi Dolar Amerikanu millaun 3 mak ami asina ona ho WFP (sigla Inglés) ba programa seguransa alimentar. Programa ne’e foka espesialmente ba labarik, adonesente no inan sira, tanba nutrisaun diak no balansu dieta iha faze inisiu moris mak esensial atu garante kresimentu saudavel umana. Hau hein katak Japaun nia asistensia ba programa ne’e sei aselera melloramentu situasaun nutrisional iha país ne’e,” dehan Sr. Masami Kinefuchi, Embaxador Japaun ba Timor-Leste. 
 
     Akordu parseria ne’e asina ona husi Sr. Masami Kinefuchi, Embaxador Japaun ba Timor-Leste hodi Governu Japaun nia naran, no Sr. Bilal Durrani, Reprezentate País UNICEF ba Timor-Leste hodi UNICEF nia naran.