Serimónia Asinatura ba Projetu Fundu Asisténsia Seguransa Umanu iha Área Rurál (GGP) ba tinan 2016
2017/3/27
Iha loron 22 fulan Marsu 2017, Governu Japaun hala’o serimónia asinatura hamutuk ba Projetu Fundu Asisténsia Seguransa Umanu iha Área Rurál (FY2016) ho organizasaun neen hala’o iha Embaixada Japaun.
Diskursu husi Sr. Embaixador Yamamoto Karuk: Sr. Antonio, Diretor Ezekutivu ba Hospitál Nasionál
Klaran: Sra. Soares, Vise-Ministra ba Ministériu Saúde
Loos: Sr. Yamamoto, Embaixador ba Timor-Leste

Karuk: Sr. Valentin, Diretor (Fundasaun Hafoun Timor-Leste) Stakeholder ba projetu saúde nian
Klaran: Sr. Pereira, Vice-Ministro ba Obras Públicas Transportes e Comunicações II
Lo’os: Sr. Yamamoto, Embaixador ba Timor-Leste

Stakeholder ba projetu sistema abastesimentu bee-moos Stakeholder ba projetu edifísiu eskola
1. Perfíl projetu
(1) “Projetu Ekspansaun Sala Emerjénsia no Renovasaun Área Hein-fatin iha Hospitál Nasionál iha Munisípiu Dili” (Organizasaun: Hospitál Nasionál Guido Valadares, Montante: US$83,000)
Atu hadi’a ambiente médiku, sala emerjénsia habelar 50 m2 no área hein-fatin fahe ho departumentu hotu-hotu halo renovasaun (kontente: sala ezame, kantor, sala ba ai-moruk, área hein-fatin iha resepsaun no sentina rua).
(2) “Projetu ba Konstrusaun Postu Saúde iha Suku Uabubo, Postu Administrativu Ossú, Munisípiu Viqueque” (Organizasaun: Haburas dezenvolve Talentu, Montante: US$83,299)
Atu hadi’a servisu médiku ba ema ne’ebé hela iha area rurais, postu saúde publiku sei konsrtui iha Suku Uabubo (kontente: sala ezame, sala konsultasaun ba feto isin-rua nian, sala ba nasimentu, sala ospital, kantor, farmásia, laboratóriu, área hein-fatin rua no sentina tolu).
(3) “Projetu ba Konstrusaun Sistema Abastesimentu bee-moos iha Suku Lahae, Postu Administrativu Aileu, Munisípiu Aileu” (Organizasaun: Fundasaun Hafoun Timor-Leste, Montante: US$72,455)
Atu hadi’a asesu bee-moos, sistema abastesimentu bee-moos konstrui iha Suku Lahae (kontente: entrada bee, tanke distribuisaun bee nian tolu (kapasidade: 40,000 litru, 20,000 litru no 5,000 litru) no kanu distribuisaun (7,218 metru)). Nomos, treinamentu kona ba uzu sustentabel ba sistema ida ne’e hala’o.
(4) “Projetu ba Konstrusaun Sistema Abastesimentu bee-moos iha Suku Poetete, Munisípiu Ermera” (Organizasaun: Sentro Uniaun Nasionál Dezenvolvimentu Tékniku Timor-Leste, Montante: US$82,732)
Atu hadi’a asesu bee-moos, sistema abastesimentu be’e-mo’os konstrui iha Suku Lahae (kontente: entrada bee, tanke armazenajen bee nian ha’at (kapasidade: 5,500 litru no 3,100 litru tolu), kanu distribuisaun (6,500 metru) no torneira 26). Nomos, treinamentu kona-ba uzu sustentabel ba sistema ida ne’e mos sei hala’o.
(5) “Projetu ba Renovasaun Edifísiu Eskola Uaitame iha Postu- Administrativu Quelicai, Munisípiu Baucau” (Organizazaun: Fundasaun Cailalo, Montante: US$82,332)
Atu fornese ambiente edukasionál seguru no konfortavel ba labarik sira, edifísiu eskola permanente (sala tolu, 210m2) bazeia ba padraun hosi Ministeriu Edukasaun nian sei konstrui iha Suku Uaitame. Nomos, atu labarik sira bele ba eskola ho seguru, dalan a’at (50 metru) husi suku to’o eskola mos sei hadi’a.
(6) “Projetu ba Renovasaun Edifísiu Eskola iha Suku Batara, Postu Administrativu Laclubar, Munisípiu Manatuto” (Organizasaun: Sentru Treinamentu Vokasionál Juventude Manatuto, Montante: US$83,237)
Atu fornese ambiente edukasionál seguru no konfortavel ba labarik sira, edifísiu eskola permanente (sala tolu, 210m2) bazeia ba padronizadu Ministeriu Edukasaun nian sei konstrui iha Suku Batara. Nomos, atu hadi’a ambiente saneamentu, sentina ne’ebe eziste ona sei halo renovasaun, no tanke rezervatóriu bee (kapasidade: 4,000 litru) instala.
2. Kumprimentus husi participantes
Sra. Ana Isabel de Fatima Sousa Soares, Vice-Minista ba Ministériu Saúde
“Iha planu dezenvolvimentu estratéjiku nasionál Timor-Leste, saúde hanesan setór importante loos. Ami haksolok tebes ba kontribuisaun ba dezenvolvimentu saúde iha Timor-Lsete husi Governu Japaun, JICA no ONG Japaun nian.”
Sr. Pereira, Vice-Ministro ba Obras Públicas Transportes e Comunicações II
“Maski bee esensiál ba umanidade, asesu ba bee-moos sei problema boot iha Timor-Leste. Ami kontente tebes ba suporta husi Japaun tamba ema ne’ebé hela iha area rurais bele hetan benefisiu liu husi projetu rua ne’e.”
Sr. Alfredo Araujo, Diretor Jerál ba Diresaun Parseria e koperasaun iha Ministeriu Edukasaun
“Ami hakarak mantein no jere edifísiu eskola ne’ebé konstrui liu husi koperasaun ho povu Japaun iha maneira ida ne’ebe loloos. Ho nune’e, edifísiu eskola ne’e sei bele uza ba tempu naruk hanesan tinan 10 ka 20 envezde períodu badak hanesan tinan ida ou rua deit.”
Sr. Augusto Pires, Diretor ba Fundasaun Cailalo
“Serimónia asinatura ohin nian hanesan faze primeru ba projetu ne’en. Ami, organizasaun neen, sei uza suporta husi Governu Japaun no povu Japaun ba dezenvolvimentu Timor-Leste.”
Sr. Yamamoto, Embaixador ba Timor-Leste
“Ita hotu-hotu servisu iha diresaun ida de’it: atu suporta ba komunidade sira no ajuda hadi’a sira-nia vida moris loron-loron nian. Iha kontestu ida-ne’e, uza sustentável ba infraestura liu husi manutensaun no jestaun importante. Hau hakarak resipiente ida-idak, ofisiál governu no benefisiáriu sira atu envolve iha manutensaun adekuadu, kuidadu ba infraestrutura ne’e ba tempu naruk. Ha’u hakarak atu rona resultadu ne’ebé di’ak husi projetu neen ne’e.”


Diskursu husi Sr. Embaixador Yamamoto Karuk: Sr. Antonio, Diretor Ezekutivu ba Hospitál Nasionál
Klaran: Sra. Soares, Vise-Ministra ba Ministériu Saúde
Loos: Sr. Yamamoto, Embaixador ba Timor-Leste


Karuk: Sr. Valentin, Diretor (Fundasaun Hafoun Timor-Leste) Stakeholder ba projetu saúde nian
Klaran: Sr. Pereira, Vice-Ministro ba Obras Públicas Transportes e Comunicações II
Lo’os: Sr. Yamamoto, Embaixador ba Timor-Leste


Stakeholder ba projetu sistema abastesimentu bee-moos Stakeholder ba projetu edifísiu eskola
1. Perfíl projetu
(1) “Projetu Ekspansaun Sala Emerjénsia no Renovasaun Área Hein-fatin iha Hospitál Nasionál iha Munisípiu Dili” (Organizasaun: Hospitál Nasionál Guido Valadares, Montante: US$83,000)
Atu hadi’a ambiente médiku, sala emerjénsia habelar 50 m2 no área hein-fatin fahe ho departumentu hotu-hotu halo renovasaun (kontente: sala ezame, kantor, sala ba ai-moruk, área hein-fatin iha resepsaun no sentina rua).
(2) “Projetu ba Konstrusaun Postu Saúde iha Suku Uabubo, Postu Administrativu Ossú, Munisípiu Viqueque” (Organizasaun: Haburas dezenvolve Talentu, Montante: US$83,299)
Atu hadi’a servisu médiku ba ema ne’ebé hela iha area rurais, postu saúde publiku sei konsrtui iha Suku Uabubo (kontente: sala ezame, sala konsultasaun ba feto isin-rua nian, sala ba nasimentu, sala ospital, kantor, farmásia, laboratóriu, área hein-fatin rua no sentina tolu).
(3) “Projetu ba Konstrusaun Sistema Abastesimentu bee-moos iha Suku Lahae, Postu Administrativu Aileu, Munisípiu Aileu” (Organizasaun: Fundasaun Hafoun Timor-Leste, Montante: US$72,455)
Atu hadi’a asesu bee-moos, sistema abastesimentu bee-moos konstrui iha Suku Lahae (kontente: entrada bee, tanke distribuisaun bee nian tolu (kapasidade: 40,000 litru, 20,000 litru no 5,000 litru) no kanu distribuisaun (7,218 metru)). Nomos, treinamentu kona ba uzu sustentabel ba sistema ida ne’e hala’o.
(4) “Projetu ba Konstrusaun Sistema Abastesimentu bee-moos iha Suku Poetete, Munisípiu Ermera” (Organizasaun: Sentro Uniaun Nasionál Dezenvolvimentu Tékniku Timor-Leste, Montante: US$82,732)
Atu hadi’a asesu bee-moos, sistema abastesimentu be’e-mo’os konstrui iha Suku Lahae (kontente: entrada bee, tanke armazenajen bee nian ha’at (kapasidade: 5,500 litru no 3,100 litru tolu), kanu distribuisaun (6,500 metru) no torneira 26). Nomos, treinamentu kona-ba uzu sustentabel ba sistema ida ne’e mos sei hala’o.
(5) “Projetu ba Renovasaun Edifísiu Eskola Uaitame iha Postu- Administrativu Quelicai, Munisípiu Baucau” (Organizazaun: Fundasaun Cailalo, Montante: US$82,332)
Atu fornese ambiente edukasionál seguru no konfortavel ba labarik sira, edifísiu eskola permanente (sala tolu, 210m2) bazeia ba padraun hosi Ministeriu Edukasaun nian sei konstrui iha Suku Uaitame. Nomos, atu labarik sira bele ba eskola ho seguru, dalan a’at (50 metru) husi suku to’o eskola mos sei hadi’a.
(6) “Projetu ba Renovasaun Edifísiu Eskola iha Suku Batara, Postu Administrativu Laclubar, Munisípiu Manatuto” (Organizasaun: Sentru Treinamentu Vokasionál Juventude Manatuto, Montante: US$83,237)
Atu fornese ambiente edukasionál seguru no konfortavel ba labarik sira, edifísiu eskola permanente (sala tolu, 210m2) bazeia ba padronizadu Ministeriu Edukasaun nian sei konstrui iha Suku Batara. Nomos, atu hadi’a ambiente saneamentu, sentina ne’ebe eziste ona sei halo renovasaun, no tanke rezervatóriu bee (kapasidade: 4,000 litru) instala.
2. Kumprimentus husi participantes
Sra. Ana Isabel de Fatima Sousa Soares, Vice-Minista ba Ministériu Saúde
“Iha planu dezenvolvimentu estratéjiku nasionál Timor-Leste, saúde hanesan setór importante loos. Ami haksolok tebes ba kontribuisaun ba dezenvolvimentu saúde iha Timor-Lsete husi Governu Japaun, JICA no ONG Japaun nian.”
Sr. Pereira, Vice-Ministro ba Obras Públicas Transportes e Comunicações II
“Maski bee esensiál ba umanidade, asesu ba bee-moos sei problema boot iha Timor-Leste. Ami kontente tebes ba suporta husi Japaun tamba ema ne’ebé hela iha area rurais bele hetan benefisiu liu husi projetu rua ne’e.”
Sr. Alfredo Araujo, Diretor Jerál ba Diresaun Parseria e koperasaun iha Ministeriu Edukasaun
“Ami hakarak mantein no jere edifísiu eskola ne’ebé konstrui liu husi koperasaun ho povu Japaun iha maneira ida ne’ebe loloos. Ho nune’e, edifísiu eskola ne’e sei bele uza ba tempu naruk hanesan tinan 10 ka 20 envezde períodu badak hanesan tinan ida ou rua deit.”
Sr. Augusto Pires, Diretor ba Fundasaun Cailalo
“Serimónia asinatura ohin nian hanesan faze primeru ba projetu ne’en. Ami, organizasaun neen, sei uza suporta husi Governu Japaun no povu Japaun ba dezenvolvimentu Timor-Leste.”
Sr. Yamamoto, Embaixador ba Timor-Leste
“Ita hotu-hotu servisu iha diresaun ida de’it: atu suporta ba komunidade sira no ajuda hadi’a sira-nia vida moris loron-loron nian. Iha kontestu ida-ne’e, uza sustentável ba infraestura liu husi manutensaun no jestaun importante. Hau hakarak resipiente ida-idak, ofisiál governu no benefisiáriu sira atu envolve iha manutensaun adekuadu, kuidadu ba infraestrutura ne’e ba tempu naruk. Ha’u hakarak atu rona resultadu ne’ebé di’ak husi projetu neen ne’e.”