Junho 4, 2010
Ofisial Senior PNTL visita Japaun
Junho 1, 2010
Japaun, EUA ho Australia hatudu Exersisiu Desktop iha Timor-Leste
Jullu 24, 2009
Governu Japaun oferese aimoruk anti virus hasoru pandemika gripe fahi H1N1
Maio 26, 2009
Asisténsia Orsamentu husi Japaun:“ba Projetu Hadia Urjente Sistema Fornesimentu Bemos iha Bemos-Dili”
Maio 22, 2009
Governo Japaun suporta Projecto Edukasaun Saude iha Distrito Ermera
Husi potu de vista nebe mak hateten katak estabilidade no desenvolvimentu Timor Leste nian importante ba dame no estabilidade iha regiaun Asia-Pasifiku, Japaun, iha nia koperasaun ho komunidade internasional, partisipa ativamente iha konsolidasaun ba dame no harii-nasaun iha Timor Leste, laos liu deit husi Overseas Development Asistance (ODA), maibe mos liu husi partisipasaun Forsa Defesa Japaun nia iha aktividade PKO no kooperasaun ho ONG sira nia aktividades, nst.
(1) Desenvolvimentu iha Timor Leste no Asistensia Japaun nian
Governo Timor Leste halo planu desenvolvimento nasional iha Maio, 2002, no komesa nia esforsu ba harii-nasaun konsentra ba area rua, nebe mak hanesan,”redusaun pobreza” no “desenvolvimento ekonomiku nebe mak sustentavel no ekitavel”. Iha 2006, Timor Leste hetan esperensia disturbansia civil no asistensia komunidade internasional ba harii-nasaun inklui asistensia husi Japaun mos tenke hapara temporariamente. Hanusa mos, depois kria tiha IV governo konstitusional , iha Agostu 2007, Timor Leste halo ona prioridade nasional ba tinan 2008 no elaborasaun medio prazo ba planu desenvolvimento nasional nebe mak halao agora dadaun. Basea ba planu Governo Timor Leste nian nee, Japaun hakarak habelar asistensia nebe mak efikas iha nia koperasaun ho JICA no ONG. Konkreta liu tan, Japaun habelar liu tan nia asistensia ba fundus no asistensia tekniku liu husi JICA, asistensia fundus ba projeitu seguransa humana iha area rurais liu husi ONG sira, no asistensia liu husi organizasaun internasionais sira, konsentra ba areas sira hanesan tuir mai nee: (a) Desenvolvimentu ba rekurso humanu no desenvolvimentu institusional, (b) Manutensaun no hadia infrastrutura, (c) Agrikultura no desenvolvimentu rural, and (d) konsolidasaun ba dame.
(2) Asistensia Japaun ba Timor Leste
Japaun promesa asistensia fundu ho total US$ 130 miliaun iha enkontru ho Doadores sira kona ba Timor Leste nebe mak halao iha Tokyo iha Dezembru 1999. Alende ne, iha Maio 2002 wainhira Timor Leste hetan nia independensia, Japaun mos promete nia asistensia adisional to’o US$ 60 miliaun iha enkontru Doadores sira nian ba dala nen iha Dili, no sei fo sai iha Marsu 2005. ODA Japaun tenke hapara nia asistensia wainhira akontese disturbansia civil husi Abril to’o Junhu 2006; maske nune, tuir mai akompanha mos ho situasaun seguransa nebe mak komesa diak ona hanesan esforsu husi Governu Timor Leste no komunidade internasional inklui mos ONU, Japaun komesa fali nia asistensia mais ou menus US$ 20 miliaun kada tinan.
Basea ba entendementu katak Timor Leste klasifikadu nudar pais menos desenvolvido (LCD), Japaun hanaruk liu tan nia asistensia fundus ba projeitos oin-oin hanesan transportasaun (dalan), edukasaun no saude, husi medio to’o perspectivas ba longo prazo, alende projeito asistensia fundus ba ONG Japaun nian no Grant Assistance Grassroots ba projeitu seguransa humanu ba ONG lokal no internasional sira. Maske nune, atu responde nesesidades ba hasae kapasidade iha sektores publiku barak, Japaun mos fo Asistensia Tekniku liu husi haruka nia Assessor hanesan Economia e finansa, politika infrastrutura, engeneiro estradas no sistema suplai bee nian ba iha edifisio governo nian nebe mak relevante inklui mos iha Presidente nia eskritorio.Japaun mos responde ba desenvolvimento rekursu humanu nebe mak persiza iha tempo agora no mos ba future offisias Governu nian liu husi hanaruk tan nia asistensia ba Fakuldade Engenharia iha Universidade Nasional Timor Leste nian, no Instutusaun Nasional ba Administrasaun Publiku (INAP), simu mos ema nebe mak tuir treinamentu iha area agrikultura, infrastrutura no area administrative sira seluk.
Alende ODA, Japaun Engineering Group (JEG) husi Japaun Self Defense Force mos dispaisa mai missaun PKO nian (UNTAET no UNMISET) husi Febreiro 2002 to’o Maio 2004. JEG komesa fo supporta operasaun logistika hanesan manutensaun no rehabilitasaun ba estradas no pontes hanesan mos asistensia bem-estar ba povo Timor nebe hola parte iha PKO nia aktividades, nebe fo kontribuisaun diak ba konsolidasaun dame no harii-nasaun.Iha akontesementu disturbansia civil iha 2006, Japaun habelar nia asistensia humanitarian ho total US$ 5 miliaun ba IDP’s sira. Japaun mos fo assistensia oi-oin hanesan fornese ekuipamentus ba jestaun eleisaun, ho total US$ 0.72 miliaun, durante eleisaun parlamentar no eleisaun presidensial iha 2007. Japaun mos fo suporta ativamente ba Timor Leste iha esforsu konsolidasaun ba dame no harii-nasaun, responde ba mudansa situasaun internal Timor Leste nian.
(c) Embassy of Japan in Timor-Leste Avenida de Portugal, Pantai Kelapa, Dili, Timor-Leste (P.O. Box 175) Tel: +670-3323131 Fax: +670-3323130