Deskursu husi S.E. Sr. Iwao Kitahara, Embaixador Japaun ba Timor-Leste
Iha Okasiaun Resepsaun Despedida
Iha loron Xesta, 16 de Setembru, 2011

 

 Kalan Diak.
 Hau nia kaben ho hau hakarak atu hato’o ami nia agradesementu ho laran tomak ba imi hotu nebe mak mai atende ona resepsaun despedida ohin loron. Tinan tolu pasa ho lalais komesa husi ami to’o mai iha Timor-Leste iha 10 Setembru 2008. Tempo pasa lalais duni.
 Durante tinan tolu nee, ami hetan suporta barak husi imi ida-idak iha Timor-Leste nee. Ho hau nia kaben Yoshiko, hau kontenti tebe-tebes hau nia moris loron-loron iha Timor-Leste, nebe mak nakonu ho alegria no emosaun. Ami literalmente laran monu on aba Timor-Leste no povu rai ida nee nian. Nasaun ida nee maravilhoso no ninia ema nebe mak adoravel fo ami alegria maximu iha ami nia moris.

 

 Povu Timor-Leste iha istoria susesu ida wainhira hasoru difikuldades boot no iha kondisaun nebe ema hotu dehan ba imi katak imi labele hetan susesu. Ohin loron, ba Timor-Leste nebe diak liu no ba futuru naroman ba povu iha Timor-Leste, liu-husi Planu Strategiku Desenvolvimentu, nebe mak Primeiru Ministru Gusmão lansa tiha ona iha 12 Jullu, Povu Timor Oan, iha espiritu nebe foun ho solidaridade no komitmentu forti, nudar forsa kolaborasaun hodi halo imi nia mehi sira sai realidade. Primeiru Ministru visita ona sub-distritu 65. Primeiru Ministru ejiji povu tomak, ho entuziasmu no sinseru, kona ba harii-nasaun ida nee nian no apela ba povu tomak atu unidade tan to’o fin. Nia mos bolu ba povu tomak atu reforma siar nia hanoin iha nebe povu tenke foti inisiativu ba harii-nasaun iha sirania rai rasik. Primeiru Ministru mos tau atensaun besik liu ba perguntas hirak nebe mak hato’o husi povu no fo resposta ba sira ho sinseru, to’o laiha tan ona perguntas, no fiar ga lae, wainhira ami realiza oras 11 mak pasa ona.

 

 Rekursu husi riku soin no motor ba desenvolvimentu no prosperiodade nasaun nian mak rekursu humanu; ida ne’e mak ema Timor Oan rasik. Governu Timor-Leste agora dadaun servisu makaas atu hasa’e kualidade edukasaun no desenvolve rekursu humanu nudar sira nia prioridades urjenti ba harii-nasaun. Iha okaziaun nee, hau hakarak atu hatete dala ida tan katak Japaun sei fo ninia suporta tomak ba Timor-Leste ninia harii-nasaun, linha ida ho PEDN, nebe mak ho orgulhu bolu katak “Nasaun nebe lidera ninia a’an rasik” planu nasional.

 

 Hau nia kaben no hau ba ona distritu sira, ami la’o liu ona dalan principal sira iha Timor-Leste. Visita ida-idak ense ho enkontru no deskobre nebe mak ami labele haluha. Iha nasaun nee, distritu nebe deit mak ita ba, sempre iha natureza kapaas, riku soin kultura, povu nebe mak ho laran diak no labarik sira nebe mak nabilan ho kuriusidade, sira ne’e mak futuru Timor-Leste nian. Koalia kona ba ema Timor Oan nia laran diak, hau hakarak atu fahe hau nia esperensia memoravel nebe mak hau hetan wainhira ponti aldeia nian monu tamba udan boot, no hau sente frustradu tamba hau nia kareta labele book a’an. Depois, populasaun sira iha aldeia nee servisu hamutuk hodi halo ponti temporaria ida no agradese boot ba sira nia esforsu diak, hau bele kontinua hau nia viajen.

 

 Hanesan hau temin tiha ona iha inisiu, hau nia kaben no hau, husi ami nia fuan laran tomak, sente laran monu ona ho Timor-Leste nia beleza. Ho paisaun forti, hamutuk ajuda no suporta husi imi hltu iha Timor-Leste, nebe mak dedika imi nia a’an ho laran tomak ba povu ida nee, imi halo ona hau nia moris loron-loron iha rai nee nakonu ho alegria durante tinan tolu nia laran. Hau ho laran tomak agradese ba imi ida-idak no imi hotu iha nee.

 

 Liu husi slogan komun, “Mai ita halo distansia entre Timor-Leste no Japaun, husi 5,000km sai 50km”, hau no hau nia funsionariu sira iha Embaixada kontinua haruka nafatin informasaun foun kona ba Timor-Leste ba ema Japones sira. Nia ezemplu ida mak liu husi website Embaixada nian nebe ma kami lansa ona tinan tolu liu ba. Komesa husi nee, visitants nebe mak asesu ba website nee kada fulan sa’e firmimente, no iha fulan Agostu, ami iha mais ou menus 145,000 visitantes. Ida nee hatudu katak ema Japones sira nia interese mai Timor-Leste aumenta bebeik loron ba loron; oinsa mos, ida nee hanesan inisiu deit. Ami sei kontinua atu tau esforsu tomak atu haruka informasaun oin-oin kona ba “Timor-Leste ohin loron”, atu lori hasa’e komprensaun diak, no hodi hamoris interaksaun entre ema ba ema.

 

 Hau nia a’an rasik hakarak atu kontinua hamutuk ho imi hotu maske hau tenke husik hela Rai Timor iha loron 1 fulan Outubru. Hau sei estabelese “Assosiasaun Timor-Leste Japaun (Assosiasaun Lorosa’e-Nippon)”. Husi hau nia esperensia tinan tolu nee, hau sente persiza tebes atu estabelese futuru-orientado organizasaun hanesan nee. Respeitu no harii relasaun diak entre Governu Timor-Leste no Governu Japaun, JICA, ONG sira, Hau hakarak atu kompleta relasaun governu-ba-governu liu husi assosiasaun privadu nee, espera katak esforsu nee sei kontribui ba haluan horizonte amizade entre Timor-Leste no Japaun.

 

 Tinan 2012 sei marka nudar desimu aniversariu restorasaun independensia nian, no mos estabelesementu husi relasaun diplomatiku entre Timor-Leste no nasaun sira seluk, inklui Japaun. Nudar “assosiasaun”, hau hakarak atu desempenha papel proativu iha selebrasaun desimu aniversariu.

 

 Iha tempo hanesan, tinan 2012 sei sai hanesan tinan krusial ida iha Timor-Leste, wainhira eleisaun Presidensial no Parlamentaria sei hola fatin. Hau fiar katak eleisaun hirak nee sei halo ho dame no demokrasia, no UNMIT sei dada fila husi Timor-Leste ho susessu nudar sinal katak demokrasia hola fatin los duni ona. Timor-Leste nebe nakonu ho dame sei asegura kredibilidade international nebe a’as, hasa’e investimentu no turista, no hetan linha iha desenvolvimentu ekonomiku. Ida nee mak oinsa Timor-Leste iha 2012.

 

 Wainhira Timor-Leste hasoru tinan importante tebes ida, Embaixador foun, Sr. Yoshitaka Hanada, sei to’o iha nee. Nia nudar distintus kareira diplomata ida nebe mak iha esperensia luan tebes kona ba atividade diplomatiku. Hau fiar katak Sr. Hanada sei dedika ninia a’an ba Timor-Leste nia desenvolvimentu no hametin liu tan ita nia relasaun bilateral. Hau hakarak ho laran tomak husu imi hotu nia suporta ba Sr. Hanada hanesan imi halo ona mai hau.

 

 Ikus liu maibe la hamenus nia importansia, hau hakarak atu espresa hau nia agradesementu ho laran tomak ba povu Timor-Leste tomak, feto no mane, foin sa’e no katuas, governu Timor-Leste no komunidade internasional ba sira nia amizade sinseru, solidaridade no suporta nebe mak hato’o ona mai ami iha akontesementu rai nakdoko no tsunami iha loron 11 fulan Marsu. Ami, ema Japones, sei sempre hanoin imi nia altruismu iha tempo nebe susar tebes. Hau hakarak espresa hau nia obrigado husi hau nia fuan laran tomak.

 

 Ho sinseru hau espera felisidade ba imi no bem-estar ba povu Timor-Leste, no dame no prosperiodade ba Timor-Leste.
 Hau nia kaben no hau sente kontenti tebes hasoru ona imi hotu, no gasta ona tempo hamutuk ho imi iha nee iha timor-Leste. Ami hadomi imi no nasaun doben nee.

 

 Hau hein katak hau sei hasoru fali imi iha futuru besik mai! Ohin loron nudar inisiu husi ita nia bela amizade!

 

 Obrigado barak.

 

 

 

(c) Embassy of Japan in Timor-Leste  Avenida de Portugal, Pantai Kelapa, Dili, Timor-Leste (P.O. Box 175) Tel: +670-3323131 Fax: +670-3323130