Sua Excelensia Senhor Taro Aso, Primeiru Ministru Japaun no Sua Excelensia Senhor Kay Rala Xanana Gusmao, Primeiru Ministru no Ministru Defesa no Seguransa Republika Demokratika Timor Leste nian, nebe visita Japaun husi loron 8 to 11 Marsu 2009 liu husi agenda Visita Servisu Ofisial halao enkontru ida iha loron 9 fulan Marsu no hetan resultadu nebe diak iha troka hanoin konaba relasaun entre Japaun no Timor Leste. Lider nain rua simu relasaun bilateral nebe amigavel no hasai deklarasaun ba media hamutuk tuir mai nee ba desenvolimentu relasaun ba oin.
1. Hametin relasaun Japaun – Timor Leste
- Lider nain rua reafirma komitmentu komun atu hametin koperasaun ohin loron hodi nunee bele hari’i relasaun nebe baseia ba orientasaun futuru, favoravel, no besik liu.
- Baseia ba valor universal hanesan direitu ema nian no demokrasia, Primeiru Ministru Aso hateten katak Japaun sei kontinua kopera no ajuda Timor Leste iha nia servisu hari’i nasaun. Lider nain rua nee mos fahe hanoin konaba importansia atu desenvolve liu tan relasaun bilateral liu husi troka ema ba ema iha areas oi-oin.
- Primeiru Ministru Aso hato’o konvite formal ba Sua Exelensia Dr. Jose Ramos Horta, Presidenti Timor Leste, atu visita Japaun iha tempu besik, Primeiru Ministru Gusmao hato’o apresiasaun ba konvite no informa katak nia sei hato’o konvite nee ba Presidenti.
2. Asistensia ba hari’i dame
- Primeiru Ministru Gusmao, hodi povu Timorense nia naran hato’o apresiasaun nebe klean ba asistensia Japonese nebe hahu iha tinan 1999 maske molok Timor Leste nia independensia, iha forma ajudus finanseira hamutuk biliaun 15 yen hodi suporta projeitu hirak nebe hanesan CAVR, nomos kontribuisaun pesoal hanesan grupu enjineiru Forsa Auto defesa Japaun, Polisia sivil, observador ba eleisaun no asistensia tekniku. Primeiru Ministru esplika katak asuntus desenvolvimentu importante ba governu Timor Leste iha tinan fiscal 2009 mak infrastrutura, desenvolvimentu rural, no hari’i kapasidade ou kapasitasaun.
- Primeiru Ministru Aso hateten katak Japaun sei kontinua ho ativu ajuda hari’i dame iha Timor Leste, ba pas no estabilidade iha nasaun no iha rejiaun Asia Pasifiku.
- Lider nain rua diskuti prosesu hari’i nasaun Timor Leste no troka hanoin hanesan iha anexu.
3. Relasaun koperativa bilateral iha area internasional
- Primeiru Ministru Gusmao hateten katak Timor Leste sei kontinua sadere ba nia posisaun hodi suporta opinian G4 (Brasil, Alemanha, India, no Japaun) ba sira nia inklusaun nudar membru permanente husi alargamentu Konselu Seguransa ONU nebe sei reflete realidade iha mundu sekulu 21. Primeiru Ministru Gusmao hein katak Japaun sei halao desempenha nebe ativu liu iha area internasional. Primeiru Ministru Aso hato’o nia apresiasaun ba suporta konsistensia ba Japaun husi Timor Leste iha area international, no reintera katak Japaun iha intensaun atu lidera diskusaun kona ba Timor Leste iha Konselu Seguransa ONU iha nebe Japaun agora dadaun servi nudar membru naun permanente.
- Kona ba Korea Do Norte lider nain rua troka hanoin katak normalisasaun ba relasaun entre Japaun no Korea Do Norte esensial tebes ba stabilidade no pas eternu iha Nordeste Asiatiku no akresenta importansia atu resolve ho komprehensivu asuntus determinantes nebe sai preokupasaun hanesan raptus, nuklear, no asuntos misil ba objektivu neba. Primeiru Ministru hato’o koperasaun hasoru Japaun nia posisaun. Ukun nain nasaun rua reafirma katak nasaun rua bele kopera iha area internasional hanesan ONU hodi hadia situsaun direitu ema nian iha Korea do Norte inkluindu asuntu raptus.
- Kona ba mudansa klimatika, lider nain rua hato’o sira nia determinasaun ba estabelesimentu enkuadramentu nebe efetivu post 2012 iha nebe ekonomia boot sira hotu sei partisipa iha maneira responsavel.
- Lider nain rua konfirma importansia ba esforsu prevensaun no halakon terorismu nomos medidas anti piratas. Primeiru Ministru apresia no fo basa liman ba Japaun nia kontribuisaun iha area nee.
- Primeiru Ministru Gusmao reitera Timor Leste nia intensaun atu tama ba ASEAN iha 2012. Primeiru Ministru Aso fo nia suporta ba Timor Leste nia admisaun nebe diak ba ASEAN.
Anexu
1. Kontribuisaun pesoal no hari’i kapasidade
- Lider nain rua troka hanoin katak kapasitasaun iha areas oi-oin hanesan seguransa nasional, administrasaun publiku no edukasaun sai nudar nesesidade urgente ba hari’i nasaun Timor Leste.
- Primeiru Ministru Gusmao husu asistensia Japonese iha area seguransa maritimu iha nebe strutura governu nia seidauk estabelese diak. Primeiru Ministru Aso refere ba konvite ba Senhor Francisco Guterres, Sekretariu Estadu ba Seguransa, iha Marsu no dehan katak Japaun sei kontinua atu supporta asistensia nebe posivel.
- Primeiru Ministru Gusmao hein dispaixu husi Koperasaun Voluntariu Japonese ba rai liur (JOCVs) imediatamente baseia ba Konkordansia iha Koperasaun Tekniku nomos programa JOCVs nebe asina ona iha loron 25 fulan Janeiru 2005. Primeiru Ministru Aso hateten katak Japaun agora dadaun prepara hela atu hatun JOCVs.
- Primeiru Ministru Aso indika katak Japaun sei konvida jovens husi Timor Leste atu partisipa iha programa JENESYS (Rede Japaun – Asia Leste ba Trokas Estudantes no Jovens) nebe sei halao iha fulan Abril.
- Lider nain rua konfirma papel importante nebe halao husi UNMIT ba pas no desenvolvimentu nebe stavel iha Timor Leste. Primeiru Ministru Gusmao hato’o nia esperansa ba kontinuidade kontribuisaun Japaun nia ba pas no stabilidade iha Timor Leste inkluindu haruka pesoal ba UNMIT. Primeiru Ministru Aso hateten katak governu Japaun sei konsidera kontribuisaun ida nebe mak posivel.
2. Importansia ba Timor Leste nudar Produtor ba Oleu no Gas naturais
- Lider nain rua troka hanoin katak Timor Leste, nudar produtor ba oleu no gas naturais, kontribui ona ba seguransa energia Japaun, nomos iha potensial nebe importante iha futuru.
3. Asistensia ba hadia infrastrutura
- Primeiru Ministru Gusmao hatudu nesesidade urgente atu hadia infrastrutura basiku ba desenvolvimentu Timor Leste, no hato’o nia interese ba Emprestimu ODA Japonese. Primeiru Ministru Aso, toma atensaun ba interese Timor Leste, espresa nia disponibilidade atu haruka misaun ida hodi hare asistensia posivel ba prosesu hadia infrastrutura.
4. Edukasaun basiku, saude, medicina
- Primeiru Ministru Gusmao refere ba importasia atu haluan edukasaun basiku no medidas nebe presisa atu foti iha area maternidade no saude labarik, inkluindu hirak nebe hasoru moras infesaun.
- Responde ba espreransa Primeiru Ministru Gusmao, Primeiru Ministru Aso dehan katak Japaun sei konsidera asistensia nebe posivel hanesan fornese antiviral medicina hasoru influensa pandemic ba reserva iha Timor Leste.
5. Asistensia ba area rurais
- Primeiru Ministru Gusmao elogia no apresia papel ativu nebe halao husi ONG Japoneses iha Timor Leste, nomos kontribuisaun kompania Japonese oi-oin hanesan projeitu 1000 toilets. Primeiru Ministru Aso hato’o nia esperansa katak interese povu Japaun no kompania Japonese sira hasoru asistensia ba Timor Leste tenke hasae liu tan no dehan katak Japaun sei kontinua asiste Timor Leste iha dalan hotu nebe posivel.
(c) Embassy of Japan in Timor-Leste Avenida de Portugal, Pantai Kelapa, Dili, Timor-Leste (P.O. Box 175) Tel: +670-3323131 Fax: +670-3323130